Millega algab sinu päev – kas klaasi vee, mahla või hoopis ühe tassitäie aurava kohviga? Kaine mõistus peaks loendist kindlasti välja valima organismile kõige tervislikuma variandi, ehk siis tavalise vee.
Kohvi mõju tervisele on siiani tegelikult veidi arusaamatuks jäänud. Selge on see, et kohv teeb mõned inimesed liigselt ärevaks ning võib esile tuua südamekloppimist, samuti raskusi magamajäämisel. Selliseid sümptomeid saab inimene ise kergelt tuvastada ja ära hoida, lihtsalt piirates kohvi koguseid. Raskemate diagnooside puhul, nagu südame arütmia, kõrge vererõhutõbi, viljatus, Parkinsonism ja paljud muud, tuleb uskuda teadlaste läbiviiduid uuringuid, mis tihtipeale on ikkagi vastuolulised ning konkreetselt kohvi joomist mõne haiguse tekitajaks ei saa pidada. Iseasi kui joojal juba enne mingit haigust küljes pole, mis kohvi juues võiks süvendada.
Mõned uuringute negatiivsed tulemused ja faktid läbi aastate:
• Mõned uurijad leiavad, et vaid väga suur kohvi kogus (4-9 tassi päevas) suurendab riski haigestuda südameisheemiatõppe. Aga seda hüpoteesi ei toeta mitte kõik uuringud 100%.
• Suuremad kofeiiniannused võivad põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad.
• Soomlaste uuringu tulemused toetasid hüpoteesi, et kohvi tarbimine tõstab vere kolesterooli taset - mida rohkem kohvi joodi, seda kõrgem oli kolesterooli tase veres.
• Kohv, kaasa arvatud kofeiinivaba, ärritab ja segab maohaavade paranemist.
Positiivsed tulemused
• Suuremad kofeiiniannused suurendavad veresoonte toonust, tõstes mõõdukalt vererõhku. Migreenihaigeil on sageli peaaju veresooned lõtvunud, selle pärast võivad nad saada abi kangest kohvist. Samas vanematele inimestele, kel ajuarterites aterosklerootilised muutused, sobib lahjem kohv, sest see parandab peaaju vereringet.
• Mõõdukate annuste korral soodustab kofeiin toidu seedimist, stimuleerides maomahla eritumist ja soolestiku motoorikat.
• Eksperimentaalsed uuringud näitavad, et sage kohvi joomine väikestes annustes aitab töövõimet ja virgust paremini hoida kui harv suurtes annustes tarbimine. Väike kohvikogus vähendab ajutiselt väsimustunnet (kuid ei kõrvalda une vajadust), parandab seljaaju reflekse, süvendab hingamist, tõstab vööt- ja südamelihase toonust ning parandab vereringvoolu kehas.
• Umbes tunniga saavutab kofeiini kontsentratsioon ajus maksimumi. Seejärel ja sama ruttu see ka väheneb ja kaob. See ongi põhjus, miks kofeiin on suhteliselt ohutu. Teadaolevalt ei põhjusta kofeiin mõõdukates annustes ühtegi haigust.
Nagu läbiviidud uuringutest selgub, ei ole halba heata. Senikaua kuni kõik teadlased jõuavad üksmeelse otsuseni ei jää meil muud üle, kui kuulata oma organismi ja enesetunnet, suurema mure korral kindlasti perearsti. Pole mõtet endale midagi 100% keelata, sest siis tekibki ju suurem isu ning pole vaja ka üle pingutada, juues kohvi lihtsalt harjumusest, mitte konkreetsest vajadusest. Kindel on see, et kõigega oleks mõistlik piiri pidada. Aidaku meid siis piiripidamisega kas või see teadmine, et väiksematel kohvijoojatel on väike esteetiline eelis – seda siis valgema naeratuse näol!
